Wednesday, October 14, 2009

Hingerahu ilu
nägin sügaval
su silmades.

Sinu vaimsus
ja empaatiavõime
viisid mu
hommikumaa
mõtete lumma.

Liuglen mõtteis kaasa
rahu ja vaikuse tasandikele.
Iseenese tarkuse madalas orus
leidsin rahu
oma vanade mõtete iidses kodus.
Tiibeti mõtetest
hing saab sooja.
Rahu ja armastuse
kõikvõimas Looja.
Peegeldub sulle
su mõtete ajajõe sängis.
Sillerdab vulinal
headuse jõu
voolava vooluga voogudes.
Lüües trummi
su südamelöökide pahinal.
Möödud sellestki elust
märkamatult õhinal....



Avatud vaimuga
saadad end igaviku teele.
Selles vaikuses kajavad
sündide-surmade
lugude-laulude keeled.
Ja vabanevad igavese
armastuse meeled.
Saatjaiks veel kohinal
ürgulg ja ürgtuul
universumi suur rahu.
Maailmaruumi hing
on lõpmatu....

Friday, October 9, 2009

Maailma tagustest asjadest
ei saa igaüks aru.
Läbi enese vaadatud hetkedest
saab õhtuse meteoriidisaju.

*****


Kaugel väikesel tähel
ühel varasel hommikul peatun
ja vaatan Linnutee kahvatut kuma.
Tean - seal teispool
elab mu hinge-jumal.

*****
Mitte nii hea kui elu eelmine.
Parem kui eelmäng.
Või mängu eelne aeg.
Aja taguses peeglis
su üksinduse sügaval
kuristiku serval
tahan kasvada
valge ristikuna.
Päriselt.
Ehedalt.
Aja-taeva kauges viipes
me naerame, teadmata miks.
Elu lihtsust pilguga mõõtes,
jääb miski kaugeks ajastu vastuseks.
Jäält peegeldub päike
mu silmapõhja kiirte tuleriidaks.
Mis oli see siis,
üks viiv,
surm, kes niidaks?
Elule ikka puhume elujõumõtte.
Elulõnga punume pärjaks.
Sekka pihlaka oksi.
Kandes endas aastasadade valgust.
Olen tüdruk sealt tähtede maalt.
Hele Siirius - mu kodu - on kaugel.
Viibata mulle siit saad.
Lehvitan vastu ja hüüan,
et ükskord ma tulen ehk taas.
Valgusaastate taga
ma hingan
ja elan.
Järgmise elu miraaz.

Sügisvihmas

Kaduv-väikeses maailmas
eksleme üksinda ringi.
Mängime helendava sügise
pimeduse varjuga.
Lennutame end õhtuses vihmas.
Kuulame kuidas kollaste lehtede vahel
vuliseb vihmavesi voogava jõena.
Sellest kosmilisest

ürgtuule laulust

ma ümisen.

Mu maailma

mu tunne

keskpimedat taevalaotust

läbi kristallselge

enese selgroo

ma tean

hingan

end siit poolt

universumist

sinnapoole

ja tagasi.

Sisse ja välja.